Uuringud kinnitavad, et keskmine naine kasutab iga päev kuni 12 hooldustoodet, mis võivad sisaldada kuni 168 kemikaali. See pole lihtsalt fakt, see on äratus heita pilk oma ilurutiini ja toodete koostisainetele.
Mõnda koostisainet tasub vältida, sest need võivad olla meie tervisele kahjulikud – näiteks tekitada allergiat, kahjustada organeid või imenduda naha kaudu vereringesse. Mõned neist võivad lausa vähki tekitada! Selliseid koostisaineid kasutatakse ikkagi, sest need teevad kosmeetika odavamaks, parandavad säilivusaega. Tihti on looduslik lahendus kallim või raskemini leitav. Tavaliselt on need ained kahjulikud suurtes kogustes. Väikestes ja reguleeritud kogustes lubab seadus selliseid aineid siiski kasutada. Kuid see ei tähenda, et meie peame sellega leppima. Seadused muutuvad väga aeglaselt. Enne kui midagi keelatakse, tehakse palju uuringuid, mis võivad kesta lausa aastaid. Valitsus lubab selliseid aineid seni, kuni tõendeid kahjulikkuse kohta pole piisavalt või need on vaieldavad. Mina aga hakkan süsteemile vastu ning väldin teatud koostisaineid, milles olen kindel, et need ei tohiks kuuluda kosmeetikasse.
Ethylhexyl Methoxycinnamate
Samuti ka: Octinoxate, Octyl Methoxycinnamate
Tegemist on keemilise ühendiga, mis on kõige enam kasutatav kaitsefilter maailmas päikesekaitsekreemides ja muudes nahahooldustoodetes. Muideks see kaitseb ainult UVB, mitte UVA kiirguse eest. Kosmeetikatoodetes toimib see ka fotostabilisaatorina ning aitab kaitsta värve ja lõhnaaineid.
Koostisosa ei ole keelatud. Kuid rangelt soovituslik mitte kasutada rasedatel ja alla 2-aastastel lastel ja noorukitel, kuna imendub rinnapiima ja mõjutab hormoone.
Lisaks on koostisosa väga ohtlik elusloodusele, kuna see ei lahustu vees.
Mõned koostisained veel, mida me soovitame päikesekaitsekreemides vaadates, et need ei oleks sees on:
Octocrylene – Kui see kemikaal puutub kokku ultraviolettvalgusega, neelab see kiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad meie naharakke kahjustada ja põhjustada mutatsioone. Antud koostisaine imendub nahka kergesti ja võib koguneda kehasse mõõdetavates kogustes. Seda ainet on leitud ka rinnapiimast. Lisaks on see keskkonnale mürgine.
Oxybenzone – See koostisaine aitab teistel koostisainetel kiiremini läbi meie naha imenduda, kuid see tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni. Kui oksübensoon imendub nahka, võib see põhjustada ekseemitaolist allergilist reaktsiooni ja see võib kesta veel pikka aega peale päikesekäes viibimist. Sarnaselt Octocrylenile muudab ka Oxybenozone hormonaalset taset. See aine imendub nahka väga kiiresti ja sellest on meie kehas raske lahti saada. Näiteks USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel on 97 protsendil ameeriklastest seda kemikaali kehas ringlemas, kuna see võib koguneda kiiremini kui meie keha suudab sellest lahti saada.
Homosalate – See UV-kiirgust neelav koostisosa aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui koostisosa on imendunud, koguneb homosalaat meie kehasse kiiremini, kui me sellest lahti saame, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoone.
Octisalate – aine võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.
Meie juurest leiad kõrge standaridiga päikesekaitsetooted, mis sisaldavad looduslikku päikesekaitset (titaaniumdioksiidi). Daily Sun toodetel on innovatiivne keemiline kaitsefilter, mida peetakse kõige ohutumaks inimesele ja ka ökosüsteemile. Need ei jäta valget kihti, kuid need ei kanna aga ökosertifikaati. Leia kõik Alphanova Sun tooted SIIT.
Allikad:
Ethylhexyl Methoxycinnamate (Explained + Products) (incidecoder.com)

ETHYLPARABEN
Samuti ka: isobutylparaben, phenylparaben, benzylparaben, pentylparaben,
Parabeene kasutatakse kosmeetikas säilitusainena, et takistada bakerite ja hallituse teket. Parabeene on aga uuritud ja leitud, et need häirivad hormoonide tootmist organismis ja kahjustavad viljakust.
Parabeeni saatuse määras 2004. aasta ilmunud uurimistöö, mis testis 20 inimese rinnakasvajat ja leidis kõigis nendes parabeene. Muideks see oli enne sotsiaalmeedia ajastut, kuid see uurimus suutis siiski levida piisavalt, et parabeen = vähki tekitav säilitusaine.
Üleval toodud parabeenid on Euroopa kosmeetikas keelatud, küll aga mitte USA-s. Lisaks sellele on parabeene veel mitmes eri vormis, mis ei ole keelatud, vaid reguleeritud. Kahjuks aga tihti ei kontrollita koostisaineid piisavalt, seega soovitan vältida kõiki tooteid, kus koostisaines on sees parabeen.
Lisaks on parabeenid halva keskkonnamõjuga – lagunevad aeglaselt ja võivad saastada veekogusid, kus need mõjutavad veeorganisme.
Allikad:
BHA (Butüülahhüdrroksütolueen) ja BHT (Butüülhüdroksütolueen)
Sünteetilised säilitusained, mida kasutatakse kosmeetikas ja toiduainetes.
Võivad olla hormonaalsed häirijad – nad võivad segada keha loomulikke hormoone ja mõjutada näiteks suguelundite arengut. Võimalik vähiriski tõus – mõned uuringud seovad BHA ja BHT pikaajalist kokkupuudet vähiga, kuigi teadus ei ole täiesti lõplik.
Kogunevad kehasse ja keskkonda – need ained lagunevad aeglaselt ning võivad kuhjuda organismides ja looduses, tekitades pikaajalisi probleeme.
Nende kasutamine on levinud, sest BHA ja BHT aitavad hästi hoida tooteid stabiilsena ja kaitsta neid oksüdatsiooni ehk riknemise eest.
Talc
Samuti ka: COSMETIC TALC, FRENCH CHALK, MAGNESIUM SILICATE TALC, TALC (MG3H2(SIO3)4)
Võib sisaldada asbesti saastejääke – kui talk pole piisavalt puhastatud, võib selles olla asbest, mis on vähiriski suurendav aine. Peen tolm võib sattuda kopsudesse ja põhjustada hingamisteede ärritust või pikaajalisel kokkupuutel terviseprobleeme. Mõnede uuringute järgi võib pikaajaline talki kasutamine intiimpiirkonnas olla seotud suurema vähiriskiga. Talk imab küll hästi niiskust ja annab sileduse tunde, aga ei paranda naha tervist.
Allikad:

Erinevad naftasaadused
Samuti ka: paraffin liquidum, mineral oil, petrolatum, petroleum, petroleum jelly, ceresin
Parafiin on kõige lihtsamini öeldes nafta kõrvalsaadus, mida saadakse bensiini valmistamisel. Nafta seevastu on mittetaastuv ja mürgine loodusvara. Põhjus, miks parfiini kosmeetikas kasutatakse on selle odavus. Kui kosmeetikatööstuses kasutatav parafiin muudab naha pehmeks (kindlasti olete kuulnud salongides ja spaades pakutavatest parafiinihoolitsustest), siis tegelikkuses on tegemist kemikaaliga, mis tekitab nahale kileja kihi, ei lase nahal hingata, mis omakorda ummistab poore, enneaegset vananemist jne.

Mineraalõli takistab naha loomulikku hingamist ja niiskuse väljumist, mis pikemas perspektiivis kuivatab nahka. See ei sisalda mingeid toitaineid ega kasulikke aineid. Ummistab poore. Mineraalõli ei ole biolagunev ja võib koguneda loodusesse, saastades vett ja mulda.
Seda kasutatakse siiski, sest mineral oil on odav, stabiilne, lõhnatu ja ei rikne kergesti.
Kõik naftast tehtud koostisained kosmeetikas ummistavad poore.
PHTHALATES
Samuti ka: dibutyl phthalate, diethyl phthalate
Kasutatakse eelkõige parfüümides, et nende lõhn püsiks nahal kauem. Ftalaadid on väga ohtlikud ning on teaduslikult tõestatud, et võivad mõjutada rasedust, sündiva lapse kaalu.
Ftalaadid võivad segada keha hormoone, eriti suguhormoone, mis võib põhjustada arengu- ja reproduktiivprobleeme. Uuringud seovad ftalaate astma, allergiate, viljatuse ja isegi teatud vähivormidega. Väga suur keskkonnamürk. Neid kasutatakse, sest need annavad lõhnaainetele painduvust ja stabiilsust ning aitavad lõhnu kauem hoida.
Kahjuks on tegemist koostisainega, mida pakendil tihtipeale ei märgita. Kuna parfüümide koostisosad on salastatud, ei tea me palju neid kasutatakse.
Soovitame kasutada parfüümide asemel eeterlikke õlisid.

Sünteetilised lõhnained
Samuti ka: aroma, parfum, perfume, fragrance
Sünteetilised lõhnained on kemikaalid, mis on loodud laboris.
Sünteetilised lõhnained võivad põhjustada allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti, pigmendi laike, lisaks võivad olla mürgised ja vähki tekitavad.
Tihti märgitakse lihtsalt „fragrance“ või „parfum“, nii et täpselt ei tea, millised kemikaalid seal on. Sünteetilisi lõhnaaineid kasutatakse, sest need on odavamad ja annavad tugeva ning püsiva lõhna, mis võib tooteid atraktiivsemaks muuta.
Sünteetiliste lõhnainete asenduseks saab kasutada eeterlikke õlisid. Pane tähele, et aroomiõlid on ka sünteetilised.
Meie valikust leiad Köusikodu kodulõhnastajad, millel on aroomiõli lõhnad.
Köusikodu kasutab kõrgkvaliteetseid IFRA sertifikaadiga, parabeenivabasid ja veganitele sobivaid lõhnaõlisid, mis on disainitud Euroopa parimate parfümeeriate poolt Prantsusmaal ja Inglismaal.
IFRA sertifikaat (International Fragrance Association) on tunnistus, mis kinnitab, et lõhnaained on valmistatud ja kasutatud vastavalt rahvusvahelistele ohutus- ja kvaliteedistandarditele.
See tähendab:
Lõhnaainete koostisosad on kontrollitud ja neid kasutatakse ohututes kogustes.
Tootjad järgivad rangelt reegleid, et vältida kahjulike ainete kasutamist või liigselt tugevate lõhnade lisamist.
Sertifikaat aitab tarbijal olla kindel, et lõhnaaine on testitud ja vastab tööstusharu ohutusnõuetele.
Lihtsamalt öeldes on IFRA sertifikaat nagu kvaliteedi- ja ohutusmärk lõhnaainetele, mis tagab, et need on ohutud nii inimestele kui keskkonnale, kui neid kasutatakse õigesti.
VegePurest leiad veel Nurme 100% eeterlikud õlid.
Sünteetilised värvained
Sünteetilisi värvaineid on väga palju erinevaid. Need annavad erksaid toone. Tuntum neist on RED40 ehk võlupunane.
Sünteetilisi värvaineid sünteesitakse naftast. Pikaajalisel kokkupuutel võivad teatud sünteetilised värvid kuhjuda kehas ja tekitada terviseprobleeme.
Kas on võimalik neid asendada? Muidugi! Mineraalsete ja taimsete värvipigmentidega! Üks populaarsemaid on raudoksiid, mida leidub looduses ning ei tekita allergiaid jne. Sest sünteetilised värvaineid ei tee meie naha heaks midagi – värvid on ainult kosmeetiline lisa, mis ei paranda naha tervist.
Neid kasutatakse, sest sünteetilised värvid on odavad, erksad ja püsivad, muutes tooted visuaalselt atraktiivseks.
Sulfaadid
Samuti ka: Sodium Lauryl Sulfate (SLS), Sodium Laureth Sulfoacetate (SLES), Naatrium Laureth Sulfate või Ammoniom Laureth Sulfate (ALES), Sodium Coco-Sulfate (SCS).
Sulfaate kasutatakse eelkõige šampoonides ja dušigeelides, et anda tootele vahutavust. Sulfaadid võivad olla nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu.
Enamjaolt on sulfaadid pärit naftast, looduslikku päritolu sulfaate saadakse aga ka kookospähkli ning teiste taimede õlidest.
Looduslikku päritolu sulfaadid:
- Sodium Laureth Sulfoacetate (SLES)
- Sodium Coco-Sulfate (SCS)
Alumiinium
Alumiiniumi näol on tegemist raskemetalliga, mida on väga raske kehast väljutada. Seda kasutatakse deodorantides, mis aitab blokeerida higinäärmeid ja takistab higistamist. See on aga inimkehale vastuolus ning pikaaegselt kasutamisel vähki tekitav (eriti naistel). Lisaks seostatakse alumiiniumit ka Alzheimeri tõvega.
Dimethicone
Samuti ka: dimetikoon, tsüklometikoon, difenüülimetikoon
Silikooni leiab palju kosmeetikas. See takistab naha loomulikku hingamist, ummistab poore, reostab keskkonda ja vett. Pealiskaudselt teeb naha tohutult siledaks, AGA pikaajalisel kasutamisel võib nahk laisaks muutuda – kuna nahk ei pea enam ise niiskust hoidma, võib see ilma tooteta kuivemaks jääda.
Pane tähele, et samuti kasutatakse silikooni mineraalkosmeetikas, aga veidi teise nime all silica ehk ränikivi, mis on toodetud liivast.
Phenoxyethanol
Samuti ka: Phenoxyethanol 2-Phenoxyethanol Euxyl K® 400 (mixture of Phenoxyethanol and 1,2-dibromo-2,4-dicyanobutane) PhE
Üldiselt peetakse alla 1% kasutamisel phenoxyethanoli kosmeetikas suhteliselt ohutuks. Üle 1% ei tohi antud säilitusainet toote koostises olla (pane tähele – Euroopa Liidus).
Mõned uuringud aga viitavad sellele, et säilitusaine võib ärritada nahka, eriti tundlikku. On leitud ka allergilisi reaktsioone. Allergiline reaktsioon aga on kadunud peale selle koostisaine vältimist.
Väikelaste puhul on oluline olla ettevaatlik, sest phenoxyethanol võib mõjutada närvisüsteemi. 2008. aastal hoiatas FDA tarbijaid, et nad ei ostaks Mommy’s Bliss nibukreemi, sest selles koostises leiduv fenoksüetanool pärssis kesknärvisüsteemi ning põhjustas rinnaga toitvatel imikutel oksendamist ja kõhulahtisust.
2015. aasta uuring näitas, et doppleri ultraheligeel põhjustas nahapõletikku, kuna see geel on segatud kokku parabeenidega, mis teeb toote veel mitmeid kordi hullemaks.
Kusjuures fenoksüetanooli võib looduslikult leida rohelises tees, kuid tööstuslikult kasutatav koostisosa toodetakse sünteetiliselt laboris.
See ei ole ka eriti keskkonnasõbralik, kuna laguneb aeglaselt ja võib veekeskkonda koguneda.

Karmiin (Carmine)
See saadakse purustatud kilptäidest (cochineal). Väga suur allergiarisk! Mõnel inimesel võib tekitada nahaärritust või isegi tugevaid allergilisi reaktsioone. Kuigi see on looduslik värv, nõuab selle tootmine suurel hulgal putukaid, mis pole jätkusuutlik ega loomade suhtes eetiline. Seda kasutatakse, sest see annab erksa ja püsiva punase värvi, mis ei pleegi kiiresti, ning on stabiilsem kui paljud taimsed värvid.

Mesilasvaha (Beeswax, Cera alba, Cera flava)
Kuigi see on looduslik koostisaine, siis mesilasvaha kogumine võib häirida mesilasperesid ja vähendada nende varusid, mis on neile ellujäämiseks vajalikud. Mõnel inimesel võib põhjustada nahaärritust või allergiat, eriti kui on tundlik mesindussaaduste suhtes. Väga intensiivne mesindus võib mõjutada kohalikke ökosüsteeme ja tolmeldajate mitmekesisust. Alternatiiviks võib kasutada näiteks kanelillavaha, mida saadakse kandelilla taimest või karnauba vaha brasiilia palmipuust.
Skvaleen (Squalene)
Saadakse haide maksast, kuid alternatiivina võimalik ka saada oliiviõlist.
Kasutatakse kreemides, losjoonides ja seerumites hästiimenduvate ning pehmendavate ja libestavate omaduste tõttu.
Lanoliin (Lanolin, Aliphatic Alcohol, Cholesterin, Isopropyl Lanolate, Laneth, Lanogene, Lanolin Acids, Wool Fat, Wool Wax, Lanolin Alcohol, Lanosterols, Triterpene Alcohols, Lanthionine)
Villavaha ehk kollakasvalge rasune aine, mida eritavad villa kandvate loomade rasunäärmed. Puhastatud lanoliini kasutatakse kosmeetikatööstuses alates huulepulkadest ja kreemidest habemeajamisvahtude ja kulmuvahadeni.
Platsenta (Placenta, Poypeptides Protein, Placentine, Protein Hydrolysate)
Enamasti pärineb platsenta tapamaja loomadelt. Kasutatakse kreemides, šampoonides, juukseravivahendites.